Lehetu Küla ajaloost Fred Pussi uurimuses.
Lehetu küla arengukava 2019-2024
Nimi küll Lehetu (ilma lehtedeta), aga tegelikkuses on väga ilus ja rohelusse uppuv küla, kus on ka oma veesilm tiigi näol.
Lehetu küla asub Harjumaal paikneva Saue valla lõunanurgas. Küla pindala on 29,97 km2. Sellest 39% moodustab metsamaa ja 24% haritav maa. Küla lõunapiiril 9 km ulatuses Ellamaa oja, millesse suubub 6 km pikkune põhja-lõuna suunal läbi küla voolav Turba peakraav. Maastik on tasane ja soine. Küla lõunanurgas on 2 vääriselupaika ning Vanaveski läheduses asub puisniit.
Kaugus Turba alevikust on 5 km, Riisipere alevikust 10 km, Tallinnast 55 km ja Haapsalust 50 km. Tallinn-Haapsalu maantee jääb 5 km kaugusele ning Tallinn-Pärnu maantee 14 km kaugusele.
Arheoloogilised leiud lubavad oletada, et tõenäoliselt oli püsiv asustus Lehetu küla piirkonnas olemas hiljemalt juba rauaaja alguses. Kindlalt aga saab väita selle olemasolu viikingiajal ja hilisrauaajal (ca 800-1200 pKr), kui Lehetu külasüda asus mõisahoonest idasuunas. Keskaja alguses (13. saj) oli olemas külakalmistu ning 1241. aastal on Lehetu küla mainitud Taani hindamisraamatus. 1586. aastal Lehetus mõisa veel ei olnud ja küla kuulus Kelba mõisa alla. 1639. aastaks oli aga mõisakoht asutatud ning selle esimeseks omanikuks oli Hans (von) Treyden. Kuni 20. sajandi alguseni vahetas mõis sageli omanikke, liikudes ühe valdaja käest teise kätte küll pärimise, küll müügitehingute läbi. Omanike hulka on teiste hulgas kuulunud näiteks Taube, Klugeni, Roseni, Maydelli jt perede liikmed. Viimase omanikuna on teada insener-tehnoloog Edgar Meikov. Kui 1917. aastal kohalik kõrgem võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele läks, oli Meikov sunnitud Lehetu mõisa enamlastele üle andma. Lehetu mõis likvideeriti 1924. aastal ning selle vara müüdi kohalikele asunikele ja teistele soovijatele.
Taludest on kõige vanemad Mäe, Vainu, Paju talud, Kuusiku, Rehemäe hajatalud ning veskikoht (hilisem Vanaveski). Nende vanus on üle 300 aasta. Talude päriseks ostmine toimus võrreldes teiste piirkondadega hiljem, aga 1913. aastaks oli 20-st talust päriseks ostetud seitse talu.
Üks Lehetu külaelanik on andnud oma panuse Eesti Vabariigi üles ehitamiseks. Ja selleks on Lehetu külas sündinud Eesti Asutava Kogu liige Jakob Linros. Ta sündis 21. augustil 1885 Rähnima talus Jakob ja Lena Linrosi peres teise lapsena. Tal oli vend ja õde. Jakob Linrosi abielu Elisabeth Linrosiga laulatati 3. aprillil 1917 Tallinnas Kaarli kirikus. Sündis tütar Daisy Ots. Töötanud on Jakob lukksepana ja motoristina laeval. Teel Ameerikasse ta ka 26. augustil 1928 suri. Jakob Linros kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse, mis sai valimiste tulemusel Asutavas Kogus 41 kohta. Tema tegevusest rahvasaadikuna on teada järelepärimine Eesti-Läti piiritüli kohta.
Pärastsõjaaegset Lehetu küla elu on kõige rohkem mõjutanud Saida sovhoos, mis organiseeriti 1945 aastal. 1950. aastaks moodustati Lehetu talude ja abimajand „Paju“ baasil Saida sovhoosi Lehetu osakond. 1957 aastal toodi Saida sovhoosi keskus Lehetusse, sest asukoht oli sovhoosi alade keskel.
Viiekümnendatel alustati külas ehitustöid, mille käigus ehitati loomakasvatushooned, elumajad ja kaasaegsete tingimustega kortermaja, saun, töökoda, kontor, kauplus. Elektrit tehti kohapeal oma jõujaamas. Korralik tööstusvool jõudis külasse 1961. Küla telefoniseeriti 1960. aastal.
Kuuekümnendatel avati söökla ja 50-kohaline lasteaed. Lehetu lautadesse toodi hollandi mullikad ja paigaldati masinlüpsi agregaadid. Sovhoos esines põllumajandusnäitustel Eestis ja Moskvas, kust toodi ära kõrgemaid auhindu. Sellel ajal kandis sovhoos Saida näidis-katsesovhoosi nime.
Saida sovhoos likvideeriti 1993. aastal ning selle baasil rajati Saidafarm OÜ, mis on spetsialiseerunud mahepõllumajandusele. Ettevõtetest Lehetu külas on veel Seve Ehituse AS-i majatehas, kus toodetakse elementmaju ja Lehetu Auto OÜ, kes tegeleb kaubaveoga ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.
1997. aastal asutati Lehetu aktiivsete naiste poolt MTÜ Lehetu Maanaisteselts, mis 2005. aastal nimetati ümber MTÜ Lehetu Külaseltsiks. Seltsi ülesandeks on külaelu arendamine, ühisürituste korraldamine ja külakeskuse haldamine.
Lehetu küla asub Harjumaal paikneva Saue valla lõunanurgas. Küla pindala on 29,97 km2. Sellest 39% moodustab metsamaa ja 24% haritav maa. Küla lõunapiiril 9 km ulatuses Ellamaa oja, millesse suubub 6 km pikkune põhja-lõuna suunal läbi küla voolav Turba peakraav. Maastik on tasane ja soine. Küla lõunanurgas on 2 vääriselupaika ning Vanaveski läheduses asub puisniit.
Kaugus Turba alevikust on 5 km, Riisipere alevikust 10 km, Tallinnast 55 km ja Haapsalust 50 km. Tallinn-Haapsalu maantee jääb 5 km kaugusele ning Tallinn-Pärnu maantee 14 km kaugusele.
Arheoloogilised leiud lubavad oletada, et tõenäoliselt oli püsiv asustus Lehetu küla piirkonnas olemas hiljemalt juba rauaaja alguses. Kindlalt aga saab väita selle olemasolu viikingiajal ja hilisrauaajal (ca 800-1200 pKr), kui Lehetu külasüda asus mõisahoonest idasuunas. Keskaja alguses (13. saj) oli olemas külakalmistu ning 1241. aastal on Lehetu küla mainitud Taani hindamisraamatus. 1586. aastal Lehetus mõisa veel ei olnud ja küla kuulus Kelba mõisa alla. 1639. aastaks oli aga mõisakoht asutatud ning selle esimeseks omanikuks oli Hans (von) Treyden. Kuni 20. sajandi alguseni vahetas mõis sageli omanikke, liikudes ühe valdaja käest teise kätte küll pärimise, küll müügitehingute läbi. Omanike hulka on teiste hulgas kuulunud näiteks Taube, Klugeni, Roseni, Maydelli jt perede liikmed. Viimase omanikuna on teada insener-tehnoloog Edgar Meikov. Kui 1917. aastal kohalik kõrgem võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele läks, oli Meikov sunnitud Lehetu mõisa enamlastele üle andma. Lehetu mõis likvideeriti 1924. aastal ning selle vara müüdi kohalikele asunikele ja teistele soovijatele.
Taludest on kõige vanemad Mäe, Vainu, Paju talud, Kuusiku, Rehemäe hajatalud ning veskikoht (hilisem Vanaveski). Nende vanus on üle 300 aasta. Talude päriseks ostmine toimus võrreldes teiste piirkondadega hiljem, aga 1913. aastaks oli 20-st talust päriseks ostetud seitse talu.
Üks Lehetu külaelanik on andnud oma panuse Eesti Vabariigi üles ehitamiseks. Ja selleks on Lehetu külas sündinud Eesti Asutava Kogu liige Jakob Linros. Ta sündis 21. augustil 1885 Rähnima talus Jakob ja Lena Linrosi peres teise lapsena. Tal oli vend ja õde. Jakob Linrosi abielu Elisabeth Linrosiga laulatati 3. aprillil 1917 Tallinnas Kaarli kirikus. Sündis tütar Daisy Ots. Töötanud on Jakob lukksepana ja motoristina laeval. Teel Ameerikasse ta ka 26. augustil 1928 suri. Jakob Linros kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse, mis sai valimiste tulemusel Asutavas Kogus 41 kohta. Tema tegevusest rahvasaadikuna on teada järelepärimine Eesti-Läti piiritüli kohta.
Pärastsõjaaegset Lehetu küla elu on kõige rohkem mõjutanud Saida sovhoos, mis organiseeriti 1945 aastal. 1950. aastaks moodustati Lehetu talude ja abimajand „Paju“ baasil Saida sovhoosi Lehetu osakond. 1957 aastal toodi Saida sovhoosi keskus Lehetusse, sest asukoht oli sovhoosi alade keskel.
Viiekümnendatel alustati külas ehitustöid, mille käigus ehitati loomakasvatushooned, elumajad ja kaasaegsete tingimustega kortermaja, saun, töökoda, kontor, kauplus. Elektrit tehti kohapeal oma jõujaamas. Korralik tööstusvool jõudis külasse 1961. Küla telefoniseeriti 1960. aastal.
Kuuekümnendatel avati söökla ja 50-kohaline lasteaed. Lehetu lautadesse toodi hollandi mullikad ja paigaldati masinlüpsi agregaadid. Sovhoos esines põllumajandusnäitustel Eestis ja Moskvas, kust toodi ära kõrgemaid auhindu. Sellel ajal kandis sovhoos Saida näidis-katsesovhoosi nime.
Saida sovhoos likvideeriti 1993. aastal ning selle baasil rajati Saidafarm OÜ, mis on spetsialiseerunud mahepõllumajandusele. Ettevõtetest Lehetu külas on veel Seve Ehituse AS-i majatehas, kus toodetakse elementmaju ja Lehetu Auto OÜ, kes tegeleb kaubaveoga ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga.
1997. aastal asutati Lehetu aktiivsete naiste poolt MTÜ Lehetu Maanaisteselts, mis 2005. aastal nimetati ümber MTÜ Lehetu Külaseltsiks. Seltsi ülesandeks on külaelu arendamine, ühisürituste korraldamine ja külakeskuse haldamine.